Keemiainstituut |
Keemia Instituut 1947-2002Instituudis valminud väitekirjadSiia on koondatud aspirantide ja töötajate poolt Keemia Instituudis teostatud ja siinse teadustemaatikaga seotud doktori- ja kandidaaditööd. Kandidaaditööde kaitsmised toimusid reeglina aastatel 1954-1976 ENSV Teaduste Akadeemias ja 1977-1991 Keemia Instituudis. Vastava teaduskraadi diplom väljastati NSVL Kõrgema Atestatsioonikomisjoni poolt. Suurem osa nendest töödest klassifitseerusid keemia- või tehnikateaduste valdkonda. Filosoofiadoktori dissertatsioonid (ilmunud inglisekeelsete trükistena) loodusteaduste või tehnikateaduste alal aastatel 1999-2002 kaitsti Tallinna Tehnikaülikooli keemiateaduskonnas.Kokku teostati ja kaitsti Keemia Instituudi 56-aastase eksistentsi jooksul 12 doktoritööd (DSc), 95 kandidaaditööd (PhD) ja 9 filosoofiadoktori (PhD) tööd. |
Samuil Faingold (1963): Uurimus põlevkiviõli süsivesinike keemiast ja tehnoloogiast.
Aleksandra Fomina (1962): Kukersiidi keemilist loomus ja teke.
Mark Gubergrits (1962): väitekiri käsitles kukersiidi termilist töötlemist.
Mihkel Kaljurand (1991): Dünaamiliste protsesside kromatograafiline analüüs.
Uuve Kirso (1980): Fenoolide reaktsioonivõimelisus oksüdeerimisreaktsioonides.
Ilmar Klesment (1970): Hapnikuühendite kromatograafia.
Ludmilla Kudrjavtseva (1984): Normaalseid alkeene ja alküüne sisaldavate süsteemide termodünaamilised omadused ja nende arvutus.
Endel Küllik (1990): Impulss-termokromatograafia - keerulise koostisega süsteemide füüsiko-keemiliste uurimiste uus meetod.
Koit Lääts (1973): Küllastamata ühendite halogeenühenditega katioonse telomerisatsiooni mehhanism ja kineetika.
Helle Martinson (1990): Keemiateaduse ja -tööstuse areng Eestis - ajaloolis-teaduslooline analüüs (17. sajand-1980. aastad).
Guido Rajalo (1984): Allüülsete kloorühendite sünteesi protsesside kineetika.
Tamara Alumäe (1954): väitekiri käsitles põlevkivi oksüdeerumist.
Ivo Arro (1964): Kamberahjudes toodetud põlevkiviõli aromaatsete süsivesinike koostisest. Juh tehn-kand O. Eisen.
Virginia Arro (1971): Mõningate α,ω-dibromokarboksüülhapete ja nende etüülestrite amineerimis- reaktsioonide uurimine. Juh ENSV TA korr-liige O. Kirret.
Edgar Arumeel (1963): Põlevkivibensiinide keemilise koostise uurimine gaasikromatograafilise meetodiga. Juh tehn-kand O. Eisen.
Larissa Belykh (1983): Benzo(a)püreeni ja fenoolide keemilise ja bioloogilise oksüdeerimise kineetika vesilahuses. Juh. keemiadr U. Kirso ja biol-kand D. Stom.
Natalja Bernovskaja (1973): Erineva struktuuriga fenoolide mikrobioloogilise oksüdeerimise kineetika. Juh tehn-dr M. Gubergrits ja keemiakand U. Kirso.
Jevgenia Bondar (1982): Sapropeliitpõlevkivide orgaanilise aine struktuuri uurimine lämmastikhappelise oksüdeeriva lõhestamise meetodiga. Juh keemiadr. A. Fomina ja tehn-kand. R. Veski.
Berta Brodskaja (1954): väitekiri käsitles põlevkivi allmaatöötlemist.
Zinaida Degterjeva (1962): Kukersiidi kerogeeni lämmastikhappeline oksüdeeriv destruktsioon. Juh tehn-dr A. Fomina.
Svjatoslav Doilov (1968): Põlevkivi-kukersiidi töötlemise produktide termilise ja oksüdeeriva pürolüüsi protsesside uurimine. Juh tehn-dr M. Gubergrits ja A. Milk.
Alfred Elenurm (1960): Diktüonema kiltkivi termiline töötlemine tahke soojuskandja meetodil. Juh tehn-kand A. Kõll.
Anne Elvelt (1977): Küllastamata süsivesinike füüsikalis-keemiliste omaduste uurimine. Juh keemiadr O. Eisen ja keemiakand L. Kudrjavtseva.
Ants Erm (1967): Isopreeni ja äädikhappe telomerisatsioonireaktsiooni uurimine happeliste katalüsaatorite manulusel. Juh keemiakand K. Lääts.
Maila Hannus (1975): Fenoolide ja Benzo(a)püreeni degradatsioon aktiivmudaga puhastamise protsessides. Juh keemiakand. U. Kirso ja tehn.-dr M. Gubergrits.
Heino Heinlo (1973): Mõningatest trüpsiini autolüüsi iseärasustest inhibiitori manulusel ja puudumisel. Juh ENSV TA korr-liige O. Kirret.
Enn Heinsoo (1986): Tselluloosmaterjalide termodestruktsioon: reaktsiooni kemism, lisandite mõju ja uurimismetoodika. Juh ENSV TA korr-liige O. Kirret.
Irina Härsing (1988): Vanaadium(V) ja (IV) toime sulfitiga vanaadiumi happelistest lahustest eraldamise protsessis. Juh oli Kiievist.
Aare Ignat (1987): Mõningate hüdroksü-ühendite faasidevaheline jaotumine ning termodünaamilised omadused lõpmatu lahjendusega lahustes. Juh tehn-kand L. Mölder.
Natalja Irha (1987): Benso(a)püreeni oksüdeerimine Läänemere vetikate manulusel. Juh. keemiadr U. Kirso.
Aleksei Ivanov (1972): Süsivesinike hüdrogeniseerimine ja dehüdrogeniseerimine reaktsioon-gaasikromatograafilisel analüüsil. Juh keemiadr O. Eisen.
Ille Juul (1972): Vanaadiumi, molübdeeni ja volframi iooniflotatsiooni uurimine. Juh tehn-kand R. Koch.
Jaan Jõers (1973): Alküülfenüületüül alkoholide ja nende pindaktiivsete derivaatide süntees. Juh tehn-dr S. Faingold.
Ivar Järving (1991): Looduslike prostaglandiinide ja tromboksaan A2 metaboliitide saamine. Juh tehn-dr Ü. Lille ja keemiakand N. Samel.
Mihkel Kaljurand (1979): Arvutite kasutamine kromatograafias. Juh keemiakand E. Küllik.
Tõnis Kanger (1990): Bitsüklilised oksiraanid ja liitiumalküniid/BF3 reagent prostaglandiinide enantiomeersete vaheühendite sünteesis. Juh tehn-dr Ü. Lille ja keemiakand M. Lopp.
Kaljo Karolin (1968): Uurimus leelise toimest aromaatsetele hüdroksüülühenditele.
Tiina Karu (1973): Benso(a)püreeni ja mõningate fenoolide aktiveeritud oksüdatsiooni kineetika. Juh tehn-dr M. Gubergrits ja keemiakand U. Kirso.
Anne Kasberg (1970): Põlevkiviõli hapnikuühendite uurimise kromatograafilised meetodid. Juh tehn-kand I. Klesment.
Henno Kiik (1969): väitekiri käsitles pindaktiivsete ainete sünteesi.
Ilmar Kirjanen (1979): Homogeense katalüütilise telomerisatsiooni reaktori arvutus ja protsessi uurimine. Juh tehn-kand G. Rajalo.
Uuve Kirso (1967): Fenoolide oksüdeerimise kineetika vesilahustes molekulaarse hapniku ja elektrilaengute toimel. Juh tehn-dr M. Gubergrits.
Helle Kirss (1975): Vedeliku-auru tasakaalu uurimine kaksiksüsteemides, mis sisaldavad n-alkeene ja tiofeeni, ja vedeliku-auru tasakaalu arvutamine kolmiksüsteemides. Juh keemiadr O. Eisen ja keemiakand L. Kudrjavtseva.
Aleksander Kitsnik (1978): Kukersiit-põlevkivi süvarikastamisprotsessi uurimine ja rikastamis¬tehnoloogia väljatöötamine. Juh tehn-kand R. Koch.
Silvia Kivirähk (1975): Uurimus küllastatud α,ω-dikarboonhapete segudest polüestrite ja polüesteruretaanide sünteesis. Juh keemiadr G. Kolesnikov ja keemiadr A. Fomina.
Ilmar Klesment (1960): Aromaatsete süsivesinike eraldamine põlevkiviõli kergetest fraktsioonidest. Juh tehn-kand S. Faingold.
Mihkel Koel (1989): Korrelatsioonkromatograafia arendamine ja kasutamine orgaaniliste ainete määramiseks vees. Juh keemiakand E. Küllik.
Avo-Paul Kogerman (1970): Individuaalsete terpeensete ühendite isopreeni klorotelomeeridest sünteesi võimalused kasutades reaktsiooni dimetüülaniliiniga.. Juh keemiakand K. Lääts.
Andres Kollist (1981): Mõnede punavetikate geelistuvate polüsahhariidide uurimine. Juh keemiadr O. Eisen ja T. Püssa.
Manivald Korv (1957): Põlevkivi bensiini katalüütiline töötlemine. Juh tehn-kand S. Faingold.
Raissa Krasnoštšokova (1970): Hapnikühendite hüdreerimise ja dehüdreerimise uurimine reaktsiooni-gaasikromatograafiaga. Juh tehn-kand I. Klesment.
Igor Kudrjavtsev (1959): Väävelhappe toime põlevkiviõli keskfraktsioonide neutraalsele osale. Juh keemiakand A. Kõll.
Karl Kuiv (1960): Termilise töötlemise protsessi mõju põlevkivi-kukersiidi soojusomadustele. Juh tehn-kand M. Gubergrits.
Kai Kuningas (1983): C6-C14 n-alkeenide ja n-alküünide kompleksimoodustumise ja väljumisaja gaasikromatograafiline uurimine. Juh keemiadr O. Eisen ja keemiadr S. Rang.
Arno Kuusk (1974):Amfolüütsete pindaktiivsete ainete omadused ja süntees lähtudes akrüülhappest ja alkeenidest. Juh tehn-dr S. Faingold.
Endel Küllik (1966): Looduslike ja keemiliste kiudainete analüüs pürolüüsi-gaasikromatograafilisel meetodil. Juh ENSV TA korr-liige O. Kirret.
Lilja Lahe (1972): Polütsükliliste aromaatsete süsivesinike analüüsi metoodika ja sisaldus põlevkiviõlides. Juh keemiadr O. Eisen.
Tatjana Lesment (1969): Isomerisatsioonireaktsiooni uurimine bensooli okteenidega alküleerimisel. Juh tehn-dr S. Faingold.
Neila Lillep (1981): Preparaadi „Nerosiin“ mõju uurimine mulla ja taimede orgaanilisele ainele. Juh keemiadr A. Fomina ja keemiadr I. Klesment.
Margus Lopp (1981): Prostaglandiinide lähtesüntonite ja 11-desoküprostaglandiinide kupraatmeetodil sünteesi uurimine. Juh tehn-dr Ü. Lille.
Hans Luik (1987): Põlevkivide orgaanilise aine termiline destruktsioon vedeldamise, hüdrogenisatsiooni ja pürolüüsi meetoditel. Juh tehn-kand I. Klesment.
Madis Lõhmus (1989): Prostaglandiinide ja nende vaheühendite lahutamine kasutades vedelikkromatograafiat. Juh tehn-dr Ü. Lille ja keemiakand M. Lopp.
Ello-Ragne Maremäe (1976): Diktüoneema-põlevkivide tuha komplekse väävelhappelise töötlemise uurimine. Juh tehn-kand R. Koch.
Mart Marguste (1964): Tolmu moodustumisest teralise põlevkivi termilisel töötlemisel tahke soojuskandjaga. Juh tehn-dr M. Gubergrits.
Ivar Martin (1991): Prostaglandiin 16,16-dimetüül-15keto-B1 oligomeeride süntees ja nende toime oksüdatiivsele fosforeerimisele mitokondrites. Juh tehn-dr Ü. Lille.
Nikolai Maspanov (1985): Pindaktiivsete ainet kompositsiooni süntees ja nende kolloid-keemilised omadused. Juh tehn-dr S. Faingold.
Vello Mihkelson (1965): Kahealuseliste fenoolide eraldamine põlevkiviõlist.
Arnold Milk (1959): Põlevkivi-kukersiidi kvaliteedi mõju tema termilise töötlemise protsessile. Juh tehn-dr M. Gubergrits.
Elvi Muks (1975): Isopreeni ja tema hüdrokloriidide katioonse telomerisatsiooni uurimine. Juh keemiadr K. Lääts.
Andrei Murel (1984): Amfolüütkandjate süntees, omadused ja kasutamine. Juh ENSV TA korr-liige O. Kirret.
Sibille Müller (1970): Küllastatud alifaatsete dikarboksüülhapete dimetüülestrite ümberesterdamis- ja hüdrolüüsireaktsioonide uurimine. Juh. keemiadr A. Fomina ja keemiakand A. Männik.
Aleksander-Mati Müürisepp (1979): n-Alkeenide ja n-alküünide dissotsiatiivne ionisatsioon. Juh keemiadr O. Eisen ja keemiakand S. Rang.
Liia Nappa (1964): Lämmastiku keemiline olemus diktüoneemakilda kerogeenis Juh keemiadr A. Fomina.
Anne Orav (1972): Küllastamata süsivesinike lahutamisvõimaluste uurimine gaasikromato¬graafilisel meetodil. Juh keemiadr O. Eisen.
Enn Otsa (1982): Isomeersete n-alküünide füüsiko-keemilised omadused ja neid sisaldavate lahuste termodünaamiliste omaduste uurimine. Juh keemiadr O. Eisen ja keemiadr L. Kudrjavtseva.
Liia Paalme (1959): Gaasi ja puistematerjali voolude liikumise ja jagunemise uurimine põlevkivi termilisel töötlemisel. Juh tehn-kand M. Gubergrits.
Rein Palvadre (1966): Molübdeeni, volframi ja vanaadiumi sorptsiooni- ja eraldamisprotsesside uurimine ioniitidel. Juh dr I. Plaksin.
Maret Pank (1984): Bacillus brevis metallproteinaasi eraldamine ja omadused. Juh ENSV TA korr-liige O. Kirret ja keemiakand A. Aaviksaar.
Omar Parve (1990): Prostatsükliini karbanaloogide süntees. Juh tehn-dr Ü. Lille ja keemiakand M. Lopp.
Linda Pobul (1958): Eesti kukersiit-põlevkivi kerogeeni oksüdaeerimine leeliselise permanganaadiga. Juh tehn-kand A. Fomina.
Reet Priiman (1970): väitekiri käsitles alküülarüülsulfonaatide oksüdatsiooni.
Vera Punga (1973): Põlevkivitaimekasvustimulaatori keemiline loomus ja toime. Juh keemiadr A. Fomina ja tehnikakand Z. Degterjeva.
Heino Rang (1965): Võimalusi pestitsiidide saamiseks põlevkiviõlist. Juh keemiakand A. Kõll ja keemiakand K. Lääts.
Silvia Rang (1962): Eesti põlevkivibensiini individuaalsest keemilisest koostisest. Juh tehn-kand O. Eisen.
Helju Raude (1966): Tunnelahjudes toodetud põlevkiviõli üle 200 kraadi keevate fraktsioonide süsivesinikosa uurimismetoodika ja keemiline koostis. Juh tehn-kand O. Eisen.
Saima Saluste (1967): Põlevkivi fenoolide koostise uurimine kromatograafiliste meetoditega. Juh tehn-kand O. Eisen.
Nigulas Samel (1983): Prostaglandiinide preparatiivne biokeemiline süntees. Juh tehn-dr Ü. Lille.
Malle Schmidt (1990): Konjugeeritud alkadieenide telomerisatsioon alkoksüklorometaanidega ja juvenoidide süntees. Juh keemiadr K. Lääts.
Kaarel Siirde (1983): Mono- ja seskviterpeensete hapnikderivaatide selektiivne saamine isopreeni klorotelomeeridest. Juh keemiadr K. Lääts ja keemiakand A. Erm.
Enno Silver (1962): väitekiri käsitles põlevkivi rikastamist suspensioonis. Juh tehn-kand R. Koch.
Igor Shevtchuk (1984): Benso(a)püreeni ja fenoolide oksüdatsioon füüsikalis-keemilistes ja bioloogilistes süsteemides. Juh tehn-dr M. Gubergrits.
Ada Sumberg (1983): Põlevkivide orgaanilise aine struktuuri uurimine termilise destruktsiooni meetoditega. Juh. tehn-kand K. Urov.
Andres Talvari (1976): Monoasendatud tsüklopenteenide ja - tsüklohekseenide mass-spektromeetriline uurimine. Juh keemiadr O. Eisen ja keemiakand S. Rang.
Signe Teng (1972): Allüülset tüüpi terpeensete halogeenühendite keemiliste muutuste mõningatest seaduspärasustest. Juh keemiakand K. Lääts.
Helju-Ruth Tomson (1968): Uurimusi alküülarüülsulfonaatide tüüpi pindaktiivsete ainete sünteesi alal. Juh tehn-dr S. Faingold.
Toomas Tomson (1963): Alküülarüülsulfonaatide süntees põlevkiviõli süsivesinike baasil. Juh tehn-kand S. Faingold.
Merike Toome (1977): Aseotroopsete omaduste uurimine ja arvutus kolmiksüsteemides. Juh keemiadr O. Eisen ja keemiakand L. Kudrjavtseva.
Marina Trapido (1986): Kantserogeensete PAH-de jaotus ning nende seire (Läänemere regiooni veekogude näitel). Juh bioloogiadr I. Veldre.
Vladimir Chernõshov (1980): Asendatud eteenide katioonne telomerisatsioon allüülhalogeniididega. Juh keemiadr K. Lääts ja kand H. Rang.
Helje Urbel (1980): Etüleenoksiidi ja alküülbenseenide vahelise reaktsiooni, alküülaromaatsetest alkoholidest saadud pindaktiivsete ainete sünteesi ja omaduste uurimine. Juh tehn-dr S. Faingold.
Eda Urmet (1977): Tahkekütuste orgaanilise aine uurimine kromatograafiliste meetoditega. Juh keemiadr I. Klesment.
Viive Vahesaar (1970): Uurimusi Eesti põlevkiviõli fenoolide kromatograafia alal. Juh tehn-kand I. Klesment.
Rein Veski (1969): Alifaatsete dikarboksüülhapete ja taimekasvustimulaatorite keemilise tehnoloogia väljatöötamine kukersiidi kerogeenist. Juh keemiadr A. Fomina.
Heli Voore (1964): Aromaatsete süsivesinike alküleerimine C5-C12 alkeenidega. Juh tehn-dr S. Faingold.
Valentina Võssotskaja (1987): Põlevkivide mineraalosa mõju termilise lagunemise saaduste saagisele ja koostisele. Juh keemiadr I. Klesment ja tehn-kand. K. Urov.
___________________________
Moskvasse suunati aspirantuuri ja kaitsesid seal kandidaaditöö Tiit Kaal, Helle Kaar (Martinson), Jüri Kaup, Aili Kolk (Kogerman), Avo Männik ja Pärja Nirk.
Marina Kudrjashova (2000): Faktoranalüüsi rakendusi termokromatograafias ja protonisatsiooni uuringutes. Juh prof. M. Kaljurand.
Ruth Kuldvee (1999): Proovi komputeriseeritud sisestamine ioonkromatograafias ja kapillaarelektroforeesis. Juh prof M. Kaljurand.
Andrus Metsala (1997): Mikrokanooniline kiiruskonstant molekulisisese võnkeenergia mittetasakaalulise jaotumise ning selle piiratud ümberjaotumise korral Slateri monomolekulaarsete reaktsioonide teooria põhjal.
Anne Paju (2001): Prokiraalsete ja ratseemiliste ketoonide asümmeetriline oksüdatsioon Sharplessi katalüsaatori manulusel. Juh prof. M. Lopp.
Janek Peterson (2002): PAMAM dendrimeeride süntees, struktuuri iseloomustamine ja modifitseerimine. Juh prof. M. Lopp.
Kalle Truus (1994): Punavetikate Ahnfeltia tobuchiensis agaroosi struktuuri ja modifitseerimise uurimine. Juh akad. O. Eisen.
Merike Vaher (2002): Toatemperatuuril vedelate soolade kasutamine taustelektrolüütidena kapillaarelektroforeesis. Juh keemiakand M. Koel ja prof. M. Kaljurand.
Külliki Varvas (1999): Arahidoonhappe ensümaatiline oksüdatsioon korallis Gersemia fruticosa. Juh keemiakand N. Samel.
_________________________
Väitekirjade andmed saadi autoritelt, nende endistelt kolleegidelt, internetist ja alltoodud teatmeteostest.
1. H. Martinson. Keemia Instituudi teaduslik kaader 1947-1972. Tallinn 1973, 22 lk.
2. Eesti NSV Teaduste Akadeemias kaitstud väitekirjad 1954-1970. Koostanud L. Liblik, Tallinn 1973, 170 lk.
3. Eesti NSV Teaduste Akadeemias kaitstud väitekirjad 1971-1976. Koostanud L. Liblik, Tallinn 1978, 150 lk.
4. Eesti teadlaste biograafiline leksikon. Entsüklopeediakirjastus 2000 ja 2005 (kaks köidet, A-M).
Parandused ja täiendused esitage Elvi Muksile, tel 620 2816, muks[at]chemnet.ee
Asutuse Keemia Instituut 1947-2002 ajalugu ja lugusid, sisukord
Koostas Elvi Muks
