Keemia ja biotehnoloogia instituutKeemia osakond |
Keemiainstituudi ajaluguKeemiainstituut sai 2007. a 15-aastaseks1. Eellugu. Järjepideva keemia ning keemiatehnoloogia õpetamise algusaastaks tänapäeva TTÜ-s tuleks pidada aastat 1919 ja kõrgkooli tasemel õpetamise alguseks aastat 1936. 2. Keemiainstituut keemiateaduskonna üksusena, aastad 1992-2002. 1992. a korraldati ümber tehnikaülikooli akadeemiline struktuur. Seda aastat võib pidada praeguse keemiainstituudi asutamise aastaks. Töö põhivaldkonnad: anorgaaniline, analüütiline, füüsikaline, orgaaniline ja biokeemia. 3. Keemiavaldkonnaga seotud ümberkorraldused TTÜ-s 2002. aastal. 2002. aastal toimus asutuse Keemia Instituut integreerimine TTÜ struktuuri ning keemiavaldkonna jagunemine kahe teaduskonna vahel. Reorganiseeritud keemiainstituut läks loodud matemaatika-loodusteaduskonna koosseisu. 4. Keemiainstituut matemaatika-loodusteaduskonna üksusena, alates aastast 2002. Õppe-, teadus- ja arendustöö oma kompetentsi põhivaldkondades: anorgaanilise, analüütilise, orgaanilise, ja bioorgaanilise keemia ning biotehnoloogia ja molekulaartehnoloogia õppetoolides. 5. Uurimistöö õppetoolides: Teadustöö põhisuunad: *teoreetiline ja arvutuskeemia, *instrumentaalanalüüs keemias, *orgaaniline süntees, *loodusühendite keemia ja biokeemia, *biotehnoloogilised protsessid, *molekulaar- ja nanotehnoloogiad. Eellugu1918. aastal asutatud Eesti Tehnika Seltsi insenerikool kujundati sügisel 1919 ümber Tallinna Tehnikumiks. Siis loodi ka tehnilise keemia osakond. 1923. aastal alustas Tallinna Tehnikumis tööd Riiklik Katsekoda. Kesksel kohal oli siin kohalike loodusvarade kasutamine, kuid viljeldi ka süvateadust, eesotsas keemiaprofessor Paul Kogermaniga.1936. aastal sai Tallinna Tehnikumist tehnilise ülikooli staatuses olev Tallinna Tehnikainstituut, mis 1938 nimetati Tallinna Tehnikaülikooliks. Aastatel 1941 ja 1944-1989 oli tehnikakõrgkooli nimi Tallinna Polütehniline Instituut (TPI). Sellest kõrgkoolist on alanud tuntud keemikute nagu Agu Aarna, Tullio Ilomets, Endel Lippmaa, Viktor Palm, Mihkel Veiderma jt maailmamainega teadlasteks kujunemise tee. Seega keemikute ettevalmistamine Tehnikaülikoolis omab pikaajalisi traditsioone. Järjepideva keemia ja keemiatehnoloogia õpetamise algusaastaks tänapäeva TTÜ-s tuleks pidada aastat 1919 ja kõrgkooli tasemel õpetamise alguseks aastat 1936. Kooskõlas tehnikakõrgkooli olemusega seondus siinne uurimistöö rakenduslike suundade arendamisega, seejuures suurel määral Eesti loodusvarade (fosforiidid, põlevkivid) tehnoloogiaga. Nõukogude perioodi lõpuks olid keemiateaduskonnas välja kujunenud looduslike fosfaatide keemia ja tehnoloogia (M. Veiderma), resortsiinaldehüüdvaikude (liimide) saamine (P. Christjanson), insenerensümoloogia (A. Köstner), keemilise tehnoloogia protsesside (E. Siirde), keskkonnaanalüütika (H. Hödrejärv) ning fototundlike ja juhtivate polümeersete materjalide (A. Öpik, E. Mellikov) arendamine. Alates Eesti suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmisest novembris 1988 hakati ette valmistama ka õppe- ja teadustegevuse reforme. Teaduste Akadeemia ja Haridusministeeriumi aktiivsel eestvedamisel asuti läbi viima ümberkorraldusi, mille eesmärgiks oli Eesti teaduskorralduse vastavusse viimine rahvusvaheliselt tunnustatud süsteemiga, teadlaskonna arvuline vähendamine ja koondamine ülikoolide süsteemi. Keemiainstituut keemiateaduskonna üksusena, aastad 1992-2002Eesti taasiseseisvumisega kaasnenud muudatused tingisid ka Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) ümberorienteerimise väikeriigi vajadustele ja võimalustele. 1991 algas üleminek ainesüsteemsele õppele. 1992. a korraldati ümber tehnikaülikooli akadeemiline struktuur. Seda aastat võib pidada praeguse keemiainstituudi asutamise aastaks. See moodustati keemiateaduskonna raames tollaste kateedrite ja laboratooriumide reorganiseerimise teel, kusjuures siia koondati keemia alusvaldkonnad: anorgaaniline, analüütiline, orgaaniline, füüsikaline ja biokeemia.Instituudi asukohaks sai TTÜ peahoone, Ehitajate tee 5. Töötajate arv ulatus 50-ni või veidi üle, neist akadeemiline personal 30-35. Direktor oli 1992-1997 vanemteadur Rein Kuusik ja 1997-2004 professor Margus Lopp. Töö jagunes esialgu viie õppetooli vahel:
Uue ülikooliseaduse ja teaduskorralduse seaduse vastuvõtmine Riigikogus tõi kaasa olulisi muudatusi ülikoolides. 1995. aastast viidi sisse 4-aastane bakalaureuseõpe. Rahaliste vahendite nappus tingis madalad palgad ja töötajaskonna vähenemise. Teadustöö rahastamisel mindi üle projektipõhisele süsteemile: 1998. a juurutati sihtfinantseerimine teadusteemade alusel, sellele lisandusid uurimistoetused (ETF grandid) ja lepingud. 2001. aastal viidi läbi teadustöö rahvusvaheline evalveerimine. Hinded keemiainstituudi teadusgruppidele olid väga head: good - excellent. 1998-2002 oli instituudi nimetus alus- ja rakenduskeemia instituut. Keemiavaldkonnaga seotud ümberkorraldused TTÜ-s 2002. aastal2002. aastal toimus TTÜ keemiateaduskonna õppe- ja teadustöö ümberkorraldamine ning keemiavaldkonna jagunemine kahe teaduskonna vahel. Keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskonna kompetentsi lülitati keemiatehnoloogia ja materjaliteaduste suunad: keemiatehnika, materjaliteaduse (sh ka füüsikalise keemia õppetool), polümeermaterjalide, toiduainete ja põlevkivi instituudid ning materjaliuuringute keskus. Loodud matemaatika-loodusteaduskonna koosseisu viidi osa alus- ja rakenduskeemia instituudist (28 töötajat) ja see nimetati taas keemiainstituudiks. Seejuures toimus õppetoolide reorganiseerimine ja tegevuse lõpetanud asutuse Keemia Instituut (1947-2002) integreerimine TTÜ struktuuri. Keemia Instituudi kolm teadusosakonda (kokku 41 töötajat) - analüütilise, orgaanilise ja bioorgaanilise keemia osakonnad - liideti keemiainstituudi vastavate õppetoolidega.Tabel. Seoses reorganiseerimisega töötajate ja uurimisprojektide liikumine alus- ja rakenduskeemia instituudist (ARKI) ja asutusest Keemia Instituut (KI)
Nii kujunesid praeguse keemiainstituudi struktuur ja tegevussuunad. Oluliselt kasvas heatasemelise teadustöö osakaal ja koos sellega ka võimalused teaduspõhiseks õppetegevuseks, seda eriti kraadiõppe juhendamise ning materiaalse baasi kvaliteedi osas. Tegevuse lõpetanud asutusel Keemia Instituut ei ole de jure seost praeguse TTÜ keemiainstituudiga, kuigi de facto läks kolme osakonna teaduspotentsiaal üle TTÜ keemiainstituuti. Keemiainstituut matemaatika-loodusteaduskonna üksusena, aastad alates 2002Instituudi koosseisus on analüüsilabor ja kuus õppetooli, millel on välja kujunenud vastavad teadustöö põhisuunad:
Tabel. Keemiainstituut arvudes
Tunnustus instituudi õppe- ja teadustööle kinnitab kõrget taset. Igal aastal on kaitstud 2-4 doktoritööd. Eesti Vabariigi aastapreemiad keemia ja molekulaarbioloogia alal eelneva nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud teadustööde eest on saanud:
Jaanuaris 2005 koliti vastselt ümberehitatud ja sisustatud TTÜ Loodusteaduste majja Akadeemia tee 15 (üldpind 6600 m2, sellest keemiainstituudi kasutuses enam kui pool). Senise olulise puudujäägi uue teadusaparatuuri muretsemise osas aitas korvata Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) infrastruktuuri arendamise projekt "TTÜ keemia, biotehnoloogia ja biomeditsiini valdkonna infrastruktuuri arendamine 2005-2008", mille toel sai instituut muretseda hädavajalikku kaasaegset aparatuuri ja seadmeid. Uurimistöö õppetoolides (populaarteaduslikult)
Koostas Elvi Muks
|
