Eesti keemia

Eesti keemia võib Euroopas ilma teha

Margus Lopp
TTÜ orgaanilise keemia professor, 5 aprill 2006

Kuigi tööstusrevolutsioonist peale on keemiatööstus olnud Euroopa majandusliku ja sotsiaalse arengu vedajaks - pakkudes uusi tooteid, tõstes tootlikkust ja lubades kõrgemat elatustaset - muutub uues arengulaines oluliseks vedajaks biotehnoloogia ja võib-olla ka nanotehnoloogia.

Küsimus on aga selles, et neid tehnoloogiaid ei saa rajada ilma keemiateaduse ja -tööstuseta. Üldse on nii, et pole võimalik mingit üksikut tegevust või ala eelisarendades edu oodata, kui kogu ümbritsev majanduslik ja sotsiaalne infrastruktuur on puudulik. Teadmiste, infrastruktuuri, kogu tehnilise ja teadusliku kultuuribaasi loomine võtab aastakümneid, selle hävitamine aga tihti vaid hetke, kas või asjatundmatu administratiivse otsustusega.

Uus arengulaine pakub keemiateadusele ja -tööstusele suuri võimalusi. Selge on see, et fossiilsete kütuste ajastu lõpeb. Kõigepealt lõpeb naftaajastu. Siin on keemiateaduse ja biotehnoloogia ülesandeks uue, fossiilkütuste järgse tsivilisatsiooni tehnoloogilise aluse ehitamine. Taastuvressursse saab keemiatööstusele vastuvõetavasse vormi viia biotehnoloogia abil.

Nii kaovad perspektiivis teravad piirid biotehnoloogia ja keemiatööstuse vahel. Aastaks 2010 kasutab kuni 20% traditsioonilisest keemiatööstusest biotehnoloogilisi etappe või protsesse koos traditsiooniliste "keemiliste" etappidega (aastal 2000 oli see näitaja 5%). Kuigi uus arengulaine ühendab biotehnoloogia, keemia ja materjaliteaduse, tuleb iga uue tehnoloogia arendamisel lähtuda jätkusuutliku arengu põhimõtetest (keemias on tuntud nn "rohelise keemia" 12 käsku (www.epa.gov/gcc).

Kõikjal maailmas saab edukalt arendada neid tootmisalasid, kus on arvestataval tasemel ülikooliõpe ja -teadus. Tallinna Tehnikaülikooli matemaatika-loodusteaduskonnas, keemia-ja materjalitehnoloogia teaduskonnas ning Tartu Ülikooli füüsika-keemiateaduskonnas on kõrgetasemeline rahvusvaheliselt tunnustatud keemiateadus.

Seetõttu võiks Eesti loota tehnoloogilisele ja rakenduslikule edule keemikute uurimisprojektide plaanipärase toetamise ja pikaajaliste riiklike programmide käivitamise kaudu. Pole keeruline välja tuua neid alasid, kus Eestil võiks olla oluline koht uute tehnoloogiate loomisel ja evitamisel.

  • Põlevkivil põhinev keemia. Eesmärk oleks põlevkivi orgaanilise osa väärtustamine. Tõelised läbimurdetehnoloogiad võiksid tulla biotehnoloogia meetodite rakendamisel uute põlevkivitoodete saamisel.
  • Keemiline peensüntees. Eestis on sel alal edukas kõrgetasemeline teadus ja arenev tootmine. Olemas-olevat potentsiaali saaks arendada teadus- ja arendusprojektide toel. Ka siin on oluline keemia ja biotehnoloogia sünergism. Eesmärk võiks olla Eesti peenkeemiatööstuse loomine ja tootmine.
  • Ainete omaduste modelleerimine (ainete keemiliste jm omaduste teoreetiline määramine). Sel alal on Eestis kõrgetasemeline teadus nii Tallinnas kui ka Tartus. Arendusprojektide käivitamise korral võib see ala muutuda oluliseks Eesti keemiatööstuse haruks, mille toodangu (andmete) järele on maailmaturul suur nõudlus.
  • Nanotehnoloogia. Eestis on tuntud materjaliteadlased, kelle uurimistööde tulemused valgustundlike materjalide, elektrit juhtivate polümeeride jm alal võivad transformeeruda vastavateks tehnoloogiateks ning tootmiseks pooljuhtide, päikesepatareide, sensorite jm alal. Uued nanotehnoloogilised materjalid ja seadmed (nt nanomootorid) on alles teadusliku uurimise staadiumis.
  • Haruldaste ja leelis-muldmetallide uurimine. Hetkel selline uurimistöö Eestis puudub, kuid see tuleks käivitada. Edu korral võib loota ka edule uute katalüsaatorite ja keskkonnasõbralike keemiatehnoloogiate, ülitugevate magnetite jt kõrgtehnoloogiliste tehnoloogiate ning tootmise valdkonnas.

Margus Lopp

Tallinna Tehnikaülikool, Ehitajate tee 5, 19086 Tallinn
| EST
Siseveeb | ÕIS | Kontakt
(old) validate