Roheline keemia

ROHELISE KEEMIA PRINTSIIBID

Keemial - nii keemiateadusel kui ka keemiatehnoloogial - on otsustav osa ühiskonna vajaduste rahuldamises ning tuleb näha tõsist vaeva keemia maine parandamiseks. Teisenemas on keemia ja keskkonnahoiu vahekord: keemia muutub toimunud saastamise kõrvaldajast saastumise ennetajaks ja sellest hoidujaks. Selliselt toimivat keemiat kutsutakse roheliseks keemiaks ning see on pigem mõtteviis, mitte kindel tegutsemise valdkond.

Välja on töötatud rohelise keemia põhiprintsiibid:

1. Ennetamine - kasulikum on hoiduda jäätmete tekitamisest kui hiljem saastumist töödelda või puhastada.

2. Atomaarne ökonoomika - sünteesi meetodid peavad olema suunatud protsessis kasutatavate materjalide maksimaalsele kasutamisele lõpp-produktis.

3. Ohutu keemiline süntees - igal praktilisel võimalusel sünteesi meetodid peavad kasutama ja andma selliseid aineid, mis on vähe- või mittetoksilised inimesele ja keskkonnale.

4. Ohutumate kemikaalide loomine - keemilised tooted peavad olema loodud minimiseerides nende toksilisust säilitades nende efektiivsuse.

5. Ohutud lahustid ja lisaained - igasuguste lisaainete (lahustid, lahutuskomponendid, jmt.) kasutamisest tuleb võimaluse korral loobuda või kasutada ainult ohutuid.

6. Energia kokkuhoid - keemiliste protsesside energiakasutusel on mõjud keskkonnale ja ökonoomikale ning nende mõjud tuleb minimiseerida viies võimaluse korral sünteesi läbi toatemperatuuril ja normaalrõhul.

7. Taastuva toorme kasutamine - tooraine või algprodukt peab olema taastuv, kus vähegi tehniliselt võimalik ja majanduslikult mõistlik.

8. Vähendada derivaatide arvu - reagentide kasutamise ja jäätmete tekke vähendamiseks tuleb võimaluse korral loobuda või vähendada derivatiseerimist (näit. blokeerivate rühmade kasutamine, kaitsmine/vabastamine, füüsikalis-keemiliste protsesside ajutine modifitseerimine).

9. Katalüüs - kasutada selektiivseid katalüütilisi reaktiive stöhhiomeetriliste reaktiivide asemel.

10. Loomine arvestades lagunemist - keemilised tooted peavad olema loodud arvestades nende laguproduktide ohutust keskkonnas.

11. Saastumise vältimise analüüs reaalajas - peab arendama reaalajas toimivate protsessi seire analüütilisi meetodeid, et pideva kontrolliga ära hoida ohtlike ainete teket.

12. Õnnetustest hoidumiseks põhjendatud ohutu keemia - keemilistes protsessides kasutavad ained ja nende kastumise vorm peavad olema valitud nii, et miinimumini viia võimalused keemilisteks õnnetusteks, plahvatuste, tulekahjude, lekete jmt. näol.

Kasulikku infot selles vallas võib leida rahvusvaheliste koostöövõrgustike kodulehtedelt:
www.chemsoc.org/networks/gcn
www.chemistry.org/greenchemistryinstitute

Alternatiivsed lahustid: ülekriitilises olekus fluidumid; ioonsed vedelikud

Mihkel Koel
vmihkel[at]chemnet.ee

Tallinna Tehnikaülikool, Ehitajate tee 5, 19086 Tallinn
| EST
Siseveeb | ÕIS | Kontakt
(old) validate